Arengukava

MITTETULUNDUSÜHING
NEERUTI SELTS
ARENGUKAVA
2012 – 2017
SISUJUHT

Sissejuhatus ………………………………………………………………….. 3

Põhiprintsiibid
Põhimõtted ja põhikiri ………………………………………… 4
Juhatus ja juhtimine ……………………………………………. 5
Liikmeskond ……………………………………………………… 6
Tegevusjuhtimine ………………………………………………. 7
Kontrollimine ……………………………………………………. 8

Finantsjuhtimine
Struktuurfondide abi ………………………………………….. 9
Toetused ja omavahendid …………………………………. 10

Tegevused
Algusaastate tegevused …………………………………….. 11
Jätkuaastate tegevused ……………………………………… 12
Loodustoa kontseptsioon …………………………………. 14
Koostööpartnerid ja kodulehekülg ……………………… 15

Kokkuvõte
Analüüs …………………………………………………………. 16
Visioon …………………………………………………………… 18

SISSEJUHATUS

Mittetulundusühing NEERUTI SELTS on vabaühendus, mis tegutseb Kadrina alevikus ja Kadrina valla administratiivalal alates 17. septembril 2001. Selts loodi kaheksa asutajaliikme poolt, kuid juba kolme aastaga kasvas selts viiekümneliikmeliseks ning kümne aastaga on kasvanud seitsmekümne kahe liikmeliseks ühenduseks. Selts registreeriti mittetulundusühinguna (MTÜ) 30. aprillil 2002.
Seltsi loomiseelsetest avalikest tegevustest oli määrav 1997. aasta juunikuus ilmunud vallalehe KODUKANT lisaleht NEERUTI. Selles öeldi välja N-klubi ellukutsumise idee. Neeruti looduse teemat käsitles oma kirjutistes mitu autorit, kellest nelja aasta pärast saidki Neeruti Seltsi asutajaliikmed. Neeruti Seltsi tekkimise nn eelloo – kultuuriloolise tagapõhja – on lahti kirjutanud koduuurija Eduard Leppik (loetav seltsi koduleheküljel).
Neeruti Seltsi loomine sai võimalikuks Kadrina Vallavalitsuse igakülgse poolehoiu ja rahalise abi toel. Rahaline tegevustoetus igal aastal läbi vallaeelarve tegi ja teeb võimalikuks raamatupidamisteenuse ja sidevahendite sisseostmise/kasutamise. Esimeste aastate tegevust toetas rahaliselt ka Suurbritannia suursaatkond Eestis.
10 aastat mitmekesist tegevust väljendub suures hulgas avatud üritustes: loodusretked, loodushariduslikud õpitoad ja koolitused; nii loodusteemaliste kui ka kodulooliste toimetiste avaldamine – nimetatud trükiste sarjaks A-5; huvireisid; loodustoa loomine endise tuletõrjemaja rekontrueerimise teel; loodustoa näitused. Laialdase tuntuse on selts omandanud veebikodulehe ning trükimeedia, eriti Kadrina valla ajalehe Kodukant kaasabil.
Aastast 2007 on seltsi tegevused tuginenud arengukavale. 2009. aastal täiendati arengukava loodustoa kontseptsiooniga.
Seltsi edasine tegevus toimub ja areneb väljakujunenud tegevusvaldkonniti ja täieliku vabatahtlikkuse alusel. Seltsi ajaloost, hetkeseisudest ning tulevikukavadest annab nii analüüsi kui ka visiooni järgnev arengukava.
Seltsi juhatus annab käesolevat arengukava koostades endale aru, et kõik tegevused saavad jääda nii materiaalsete, sh rahaliste vahendite, kui ka tegevusjuhtide võimete ning ajalimiidi piiridesse. Seltsil ei ole alalist palgalist tööjõudu, mis pärsib tunduvalt tegevust. Ei ole välistatud alalise palgalise (ka lepingulise) töötaja(te) rakendamine, mis tooks kaasa innovaatilisust, kasvu sisus ning haardeulatuses.
Põhiprintsiibid
PÕHIMÕTTED JA PÕHIKIRI

Seltsi looja oli karismaatiline isiksus, looduse erudeeritud tundja ja austaja, erialalt geograaf Enn Loik (1938-2003, vt toimetised A-530 2003). Neeruti entusiastina oli ta pälvinud tema valdkondi ja elukreedot maksimaalselt tabava termini neerutoloog. Tema visioon vastloodud seltsist oli Neeruti loodusradade hooldamine talgute korras ja nautimine loodusretkedel igal aastaajal, kaasates igas vanuses rahvast lähedalt ja kaugelt. Alustati ka kirjastustegevust väikevihikute sarja A-5 väljaandmise näol, et tutvustada Neerutit ja selle lähiümbrust. Käsikirju laekus nii Enn Loigu enda sulest kui ka tuntud koduuurijalt Eduard Leppikult ja teisteltki seltsi liikmeilt. Kaunis looduspaik kirjutati lahti nii geoloogilisest, geaograafilisest, ajaloolisest kui ka koduuurimuslikust aspektist lähtuvalt. Rahaliste vahendite annetuse seltsi heaks tegi esimese sponsorina Suurbritannia Suursaatkond Eestis. Kadrina vald asus seltsi tegevust toetama läbi eelarve.
Neeruti Seltsi põhikiri on vastu võetud asutamiskoosolekul 17. septembril 2001. aastal. See koosneb 7 alajaotusest kokku 96 punktiga. Põhikirja esimene muutmine kinnitati üldkoosolekul 17. septembril 2004. aastal, teine muutmine kinnitati üldkoosolekul 25. märtsil 2010. aastal.

1 ÜLDSÄTTED
1.1. Ühingu nimi on mittetulundusühing Neeruti Selts (edaspidi Selts).
1.2. Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Kadrina, Pargi tn 3.
1.3. Selts on eraõiguslik juriidiline isik. Selts on oma tegevuses sõltumatu ja juhindub seadustest, kohaliku omavalitsuse õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja headest tavadest.
1.4. Seltsi tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, Seltsi liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel.
1.5. Selts võib teha koostööd kõigi isikutega kodu- ja välismaal;
1.6. Seltsil on oma vara ja iseseisev bilanss. Seltsil võivad olla pangaarved.
1.7. Seltsil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
1.8. Oma kohustuste eest vastutab Selts kogu oma varaga. Seltsi liikmed ei vastuta Seltsi kohustuste eest oma varaga.
1.9. Seltsi tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kasumit ei jaotata Seltsi liikmete vahel.
1.10. Seltsil on õigus kasutada palgalisi töötajaid.
1.11. Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
1.12. Selts on asutatud määramata tähtajaks.

Seltsi ellukutsumise tegelikest üldpõhimõtetest tuleneb otseselt põhikirja 2. alajaotus: tegevusvaldkonnad.

2. SELTSI EESMÄRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD
2.1. Seltsi tegevuse eesmärgid on:
2.1.1. laiendada ja süvendada inimeste teadmisi Neeruti ja selle ümbruse loodusest, ajaloost ja kultuuriloost;
2.1.2. edendada turismi Kadrina vallas;
2.1.3. osaleda ajalooliste, kultuuriliste ja looduslike objektide korrastamisel;
2.1.4. aidata kohalikul omavalitsusel ellu viia ajaloo-, kultuuriloo- ja keskkonnahoiuga seotud projekte, edendada ajaloopärandi jäädvustamist, säilitamist ja eksponeerimist;
2.1.5. osaleda kodu-, loodus- ja ajaloouurimustes;
2.1.6. kaasata teisi isikuid oma tegevusse ja osaleda teiste samalaadsete organisatsioonide tegevuses.
2.2. Selts teeb eesmärkide saavutamiseks:
2.2.1. korraldab tervistavaid ja inimeste teadmisi laiendavaid loodus- ja kultuurihoiu alast ühistegevust (matkad, kokkutulekud, talgud jms);
2.2.2. korraldab tegevusega seotud koolitusi, seminare, näitusi, kirjastustegevust ja võib kasutada kõiki tegevuste jäädvustamise vahendeid;
2.2.3. korraldab ja/või viib läbi vahendite hankimise eesmärgil tasulisi kultuuriüritusi, müüb tooteid ja teenuseid, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Seltsi omanduses oleva varaga põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
2.2.4. koostab ja esitab toetusfondidele projekte põhikirjaliste eesmärkide täitmise rahastamiseks ning korraldab projektide elluviimist;
2.2.5. sõlmib lepinguid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Põhiprintsiibid
JUHATUS JA JUHTIMINE

5. SELTSI TEGEVUSE JUHTIMINE
5.1. Seltsi juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus.
5.2. Seltsi üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtorgan.
5.3. Seltsi juhatus on Seltsi juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal.
5.4. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
5.4.1. Seltsi põhikirja muutmine, täiendamine või uue põhikirja vastuvõtmine;
5.4.2. Seltsi ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustamine;
5.4.3. juhatuse, juhatuse esimehe ja revisjonikomisjoni liikmete määramine või nende volituste ennetähtaegne lõpetamine;
5.4.4. seadustega ette nähtud ja Seltsiga seotud muude küsimuste, mis pole teiste organite pädevusse antud, otsustamine;
5.4.5. liikmemaksu kehtestamine ja selle tasumise tähtaja määramine;
5.4.6. vajadusel juhatuse otsuste läbivaatamine või muutmine või tühistamine.
5.4.7. juhatuse poolt esitatud aasta tegevuskava vastuvõtmine ja majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
5.5. Seltsi üldkoosolek:
5.5.1. üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas;
5.5.2. üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumist;
5.5.3. üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa üle poole Seltsi liikmetest ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Seltsi liikmetest või liikmete volitatud esindajatest, välja arvatud põhikirja punktide 5.4.1; 5.4.2 ja 5.4.5 osas otsustamine;
5.5.4. üldkoosoleku otsus põhikirja punktide osas 5.4.1; 5.4.2 ja 5.4.5 on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 Seltsi liikmetest või liikmete volitatud esindajatest;
5.5.5. üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisest, kui ei ole otsustatud teisiti;
5.5.6. üldkoosolek protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5.6. Seltsi juhatus:
5.6.1. määratakse üldkoosoleku poolt ametisse kuni viieks aastaks;
5.6.2. juhatus on seitsmeliikmeline;
5.6.3. juhatus vastutab seltsi majandustegevuse eest;
5.6.4. juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd, esimehe äraolekul asendab teda üks juhatuse liikmetest juhatuse otsusel;
5.6.5. igal juhatuse liikmel on õigus esindada Seltsi vastavalt seadustele ja käesolevale põhikirjale;
5.6.6. juhatuse liikme või juhatuse esimehe tagasiastumine võib toimuda tema kirjaliku avalduse alusel üldkoosoleku otsusega.
5.7. Juhatuse pädevusse kuulub:
5.7.1. aasta tegevuskava koostamine ja majandustegevuse aastaaruande esitamine kinnitamiseks üldkoosolekule;
5.7.2. projektide koostamine ja esitamine;
5.7.3. avalduste ja ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste lahenduste väljatöötamine;
5.7.4. Seltsi asjaajamise korraldamine, lepingute sõlmimine, täitmise korraldamine ja lõpetamine;
5.7.5. Seltsi esindamine, üldkoosolekute kokkukutsumine ja selle otsuste täideviimine ja Seltsi juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal.
5.8. Juhatuse koosolek:
5.8.1. juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, revisjonikomisjoni või vähemalt viie Seltsi liikme nõudmisel, kuid vähemalt 6 korda aastas;
5.8.2. juhatuse koosoleku otsused võetakse vastu juhatuse liikmete häälteenamusega;
5.8.3. juhatuse koosolek protokollitakse, protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees ja protokollija;
5.8.4. juhatuse otsused jõustuvad alates juhatuse koosoleku protokollile alla kirjutamisest;
5.8.5. Juhatuse liikmed vastutavad seltsi ja teiste isikute ees vastavalt seadustele.

Seltsi tegevuste kavandamine ja läbiviimine on kollektiivse töö tulemus. Kõik juhatuse liikmed on nn tegevusjuhid, kes organiseerivad, viivad läbi ja vastutavad tehtu eest. Loodusretkede juhtimine ja vastutus osavõtjate eest nõuavad tegevusjuhtidelt kompetentsi, mida annavad koolitused.

Põhiprintsiibid
LIIKMESKOND

3. SELTSI LIIKMED, LIIKMEKS VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
3.1. Seltsi liikmeteks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud kodu- ja välismaalt, kes on huvitatud Seltsi tegevusest ning tunnistavad Seltsi põhikirja. Juriidilised isikud tegutsevad volitatud esindajate vahendusel.
3.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab Seltsi juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel, avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul. Seltsi juhatus teatab avaldajale koosoleku otsusest Seltsi liikmeks arvamise või avalduse tagasilükkamise kohta hiljemalt 7. päeva jooksul. Avalduse

tagasilükkamise korral on avaldajal õigus esitada Seltsi liikmeks astumise avaldus otsustamiseks Seltsi üldkoosolekule.

3.3. Liikmestaatuse taotleja loetakse Seltsi liikmeks alates otsuse vastuvõtmisest.
3.4. Asutajaliikmetel ja hiljem vastuvõetud liikmetel on ühesugused õigused ja kohustused.
3.5. Seltsi liikmelisust ei saa üle anda ega pärandada.
3.6. Seltsi juhatus peab Seltsi liikmete arvestust.
3.7. Seltsi liikmel on õigus juhatusele esitatud avalduse alusel Seltsist välja astuda. Üldkoosolek peab rahuldama liikme väljaastumispalve hiljemalt 30. päeva jooksul arvates avalduse juhatusele saabumise päevast. Välja astuda sooviv liige on kohustatud kõrvaldama kõik oma võlgnevused Seltsi ees enne juhatuse vastava otsuse tegemist.
3.8. Seltsi liikme võib Seltsist välja arvata, kui liige on rikkunud käesoleva põhikirja sätteid või kahjustab Seltsi au või rikub Seltsi kollegiaalseid suhteid.
3.9. Seltsist väljaastumine või väljaarvamine jõustub juhatuse vastava otsuse vastuvõtmise hetkest. Väljaarvamise korral on väljaarvatul õigus taotleda Seltsi üldkoosolekult enda Seltsi liikme staatuse ennistamist.
3.10. Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul Seltsiga seotud õigused ja kohustused, välja arvatud varaliste kohustuste täitmisest tulenevad vaidlused, mis lahendatakse poolte vahelise kokkuleppega või kohtukorras.
   
4. SELTSI LIIKME KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
4.1. Seltsi liige on kohustatud:
4.1.1. täitma käesolevat põhikirja, Seltsi üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning osalema üldkoosolekutel;
4.1.2. hoidma heaperemehelikult Seltsi vara;
4.1.3. hoidma ja kaitsma Seltsi head mainet.
4.2. Seltsi liikmel on õigus:
4.2.1. võtta osa Seltsi üldkoosolekutest isiklikult või tema poolt volitatud esindaja kaudu;
4.2.2. esitada juhatusele avaldusi, kaebusi ja järelpärimisi seoses Seltsi tegevusega;
4.2.3. olla valitud Seltsi juhatusse või revisjonikomisjoni;
4.2.4. osa võtta Seltsi poolt korraldatud üritustest;
4.2.5. taotleda Seltsi eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuses Seltsi toetust ja kaitset.

Seltsi asutajaliikmeid oli 8. Esimese tegevusaasta lõpuks oli seltsil 28 liiget, 2003. aasta juunikuus 50 liiget ja 2004. aasta aprillikuus juba 55 liiget. 2004. aasta lõpuks oli seltsil 58 liiget ja 2005. aasta lõpuks 62 liiget. Aastal 2010 oli seltsis 72 liiget. Seltsist on liikmeid lahkunud surma läbi ja elukoha muutmise läbi.
Seltsi liikmeks saada soovija tutvub esmalt seltsi põhikirjaga. Avalduse vormiga
Palun võtta mind MTÜ Neeruti Selts liikmeks. Olen tutvunud Seltsi põhikirjaga, tegevuse eesmärkidega, tegevusaladega. Tunnistan nende sobivust minu tõekspidamistega ja soovin osaleda Seltsi eesmärkide elluviimises.
Kahe soovitaja/seltsi liikme/ allkirjad avaldusel kinnitavad kandidaadi sobivust.
Liikmeskonna hoogsa kasvu põhjustas seltsi populaarsuse kasv rahva seas. Tegevuste edukad tulemused, eriti kalmistumüüri taastamine, trükiste kirjastamine ja igakuised avatud loodusretked olid selles peamised. Seltsi liikmeks on astunud igas eas inimesi, kes enamuses on endale leidnud tegevuste seast huvipakkuva(d) valdkonna(d). Avatud loodusretkedest võtab endiselt osa rohkesti loodushuvilisi väljastpoolt seltsi liikmeskonda.

Põhiprintsiibid
TEGEVUSJUHTIMINE

2003. aastal määratletakse seltsi tegevuste edukaks kulgemiseks tegevusjuhid vastava statuudiga:

1. Tegevusjuhi määratlus
1.Tegevusjuht on MTÜ Neeruti Selts liige, sageli ka juhatuse liige, kes kavandab,
koordineerib ja juhib ühte või mitut MTÜ Neeruti Selts tegevusvaldkonda.
2.Tegevusjuht juhindub oma tegevuses MTÜ Neeruti Selts põhikirjast ja Tegevusjuhi statuudist, mis määratleb tema õigused ja kohustused.

2. Tegevusjuhi kohustused
1.Tegevusjuht võtab vabatahtlikult ja juhatuse määramisel tähtajatult või tähtajaliselt enda kanda ühe või mitme tegevusvaldkonna tegevuse kavandamise, koordineerimise ja juhtimise, on igati algatusvõimeline.
2.Tegevusjuht kavandab tegevusvaldkonna (valdkondade) töökava(d) juhatuse poolt
määratud perioodiks ja peab tehtud töö/toimunud tegevuste (ürituste) üle arvestust.
3.Tegevusjuht kaasab seltsi liikmeid määratut tegevusse, levitab infot töökava(de)st ja
vastava valdkonna üritustest, esitab juhatusele vastavad kirjalikud tõendid.
4.Tegevusjuht kasseerib tegevusega kaasnevad määratud maksed (nt osamaksud, trükiste müügiraha jm), mille suhtes on materiallselt vastutav, ja annab summa(d) koos vastava dokumentatsiooniga viivitamatult üle seltsi raamatupidamisele.
5.Tegevusjuht informeerib ja kooskõlastab juhatusega töökavad, ürituste toimumise ajad ja kohad, väljastpoolt MTÜ Neeruti Selts kutsutud isikud ning organistatsioonid.
6.Tegevusjuht algatab stipendiumitaotlused kavandatud projektide rahastamiseks, lõpetab nõuetekohase aruandlusega, kooskõlastab kogu tegevuse juhatusega.
7.Tegevusjuht informeerib juhatust viivitamatult ette tulevatest kõrvalekalletest kavandatud tegevustes/üritustes.
8.Tegevusjuht informeerib juhatust vähemalt 4 nädalat ette soovist lõpetada tegevuse juhtimine tema poolt. Juhul kui tegevuse ajakava (nt projekti juhtimine) on kavandatud kestma kauem, siis selle lõppemiseni.
9.Tegevusjuht on aruandekohustuslik juhatuse ja üldkoosoleku ees.

3. Tegevusjuhi õigused
1.Tegevusjuhil on õigus juhtida, kavandada ja koordineerida MTÜ Neeruti Selts tegevusvaldkondadesse kuuluvat ühte või mitut tegevust, mida juhatus peab temale jõukohaseks.
2.Tegevusjuhil on õigus küsida igakülgset abi juhatuselt.
3.Tegevusjuhil on õigus algatada tegevusi/projekte, kajastades need tegevuskavas.
4.Tegevusjuhil on õigus olla vastavalt tasustatud projektijuht stipendiumitaotlustes.
5.Tegevusjuhil on õigus tagasi astuda, informeerides juhatust 4 nädalat ette, v. a juhud, kui töös olev projekt ei ole lõpetatud.

Tegevusjuhi statuudi tugevuseks kujuneb õiguste ja kohustuste tasakaalustatud proportsioon, mille rakendamine tagab edasiste tegevuste eduka ellukutsumise, läbiviimise, lõpetamise, rahastamise/rahastatuse vastavalt aasta tegevuskavale ja eelarvele.
Loodusretkejuhi kompetentsi saavutamiseks on selts korraldanud vastava koolituse ning osa võtnud Sagadi looduskooli loodusretkejuhtide koolitustest.
Seltsi tegevuste kavandamise, läbiviimise ja juhtimise suureks puuduseks on palgalise tööjõu puudumine, põhjuseks vastava tulubaasi puudumine.
Kõik tegevusjuhid töötavad vabatahtlikkuse alusel, nõudmata ja saamata töö eest tasu.

Põhiprintsiibid
KONTROLLIMINE

Seltsi kulupõhise raamatupidamise revisjon viiakse läbi reeglina üks kord aastas kolmeliikmelise revisjonikomisjoni poolt vahetult enne raamatupidamise majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosolekul. Revisjonikomisjoni poolt tehtud analüüs ja antav hinnang saavad aluseks üldkoosolekule aruandele kinnituse andmiseks. Revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitab samuti üldkoosolek.
Revisjonikomisjoni analüüsi tulemused on soovituslikud, mis annavad aluse vigade vältimiseks ja finantstegevuslike kasulike otsuste vastuvõtmiseks.

6. SELTSI TEGEVUSE REVIDEERIMINE
6.1. Seltsi kontrollorgan on revisjonikomisjon;
6.2. Revisjonikomisjon on kuni viieliikmeline.
6.3. Revisjonikomisjoni liikmed ja esimees määratakse üldkoosoleku poolt Seltsi liikmete hulgast.
6.4. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda Seltsi juhatusse ning ei või olla Seltsi palgaline töötaja.
6.5. Revisjonikomisjon esitab üldkoosolekule kinnitamiseks lõppenud majandusaasta revisjoniaruande.
6.6. Revisjonikomisjonil on õigus:
6.6.1. kontrollida Seltsi varasid, pangaarveid, raamatupidamisdokumente ja toimingute seaduslikkust;
6.6.2. kaasata kontrollimise juurde asjatundjaid väljastpoolt Seltsi;
6.6.3. osa võtta juhatuse koosolekutest, olla teadlik juhatuse otsustest ja kutsuda kokku juhatuse koosolek.
6.7. Revisjonikomisjoni koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas.
6.8. Revisjonikomisjoni koosolek protokollitakse, protokollile kirjutavad alla revisjonikomisjoni esimees ja protokollija.

Finantsjuhtimine

STRUKTUURFONDIDE ABI

Struktuurfond, kellele projekt esitati Projekti

nimetus

Projekti

kogumaksu-mus EEK

Struktuur-fondi

toetus

Projekti toimumise aeg
Kohaliku Omaalgatuse Programm Kadrina kalm Viitna tee poolse piirdemüüri rekonstrueerimine 112000 65000 01.01.2004-31.08.2004
Eesti Kultuurkapital

Lääne-Viru ekspertgrupp

Eduard Leppiku 80. sünnipäev 3000 3000 01.10.2004-20.10.2004
Eesti Kultuurkapital Eduard Leppiku auto-biograafilise raamatu Minu raamat väljaandmine 10000 10000 01.10.2004-30.10.2004
Eesti Kultuurkapital

Lääne-Viru ekspertgrupp

Eduard Leppiku raamatu Neeruti valla nekrutipiirkonna liisunimestik trükkimine 3400 2000 01.03.2005-30.04.2005
Kohaliku Omaalgatuse Programm Kadrina rahvamaja läbi 75 aasta 7000 4000 02.01.2005-31.05.2005
Eesti Kultuurkapital

Lääne-Viru ekspertgrupp

Richard Tammiku 80. sünnipäev 3000 3000 21.02.2005-21.03.2005
Eesti Kultuurkapital Otto Strandmani genealoogia 5000 4500 01.03.2005-30.09.2005
Kultuuri-                   ministeerium Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg 7000 5000 22.03.2005-23.03.2005
Kohaliku Omaalgatuse Programm Kadrina valla külade päev 20.08.2005 20000 7000 01.04.2005-30.09.2005
Maaelu Edendamise Siht-asutus Kadrina valla külaliidrite õppereis Harju- ja Läänemaale 8500 3000 01.03.2006-30.04.2006
Eesti Kultuurkapital

Lääne-Viru ekspertgrupp

Richard Tammiku käsikirja Kadrina kihelkond läbi aegade avaldamine raamatuna 100000 5000 01.01.2006-31.05.2006
Keskkonna-investeeringute Keskus Loodusretkejuhtide koolitus 15000 12000 01.08.2006-31.12.2006
Muinsuskaitse-amet Kadrina kalm piirdemüüri Tapa tee poolse osa rekonstrueerimine 200000 50000 01.02.2006-30.09.2006
Keskkonna-investeeringute Keskus Loodusretkejuhtide koolitus 15000 12000 01.07.2006- 31.12.2006
Keskkonna-investeeringute Keskus Avatud retked ja õpitoad 2007 22000 15741.85 01.01.2007- 31.12.2007
Kohaliku Omaalgatuse Programm Loodustoa loomine 7000 5000 01.06.2008-31.10.2008
PRIA Neeruti Seltsi seltsimaja fassaadi, katuse ja infopunkti rekonstrueerimine 1338429 938796 2008/2009
LEADER-meede Jalgrattaretke “Õpime tundma naaberpiirkonda” korraldamine 13950 12250.- 2010
LEADER-meede Eesti väikesaartega tutvumine 48231.50 43404.35 2010-2012
PRIA Neeruti Seltsi seltsimaja fassaadi II järjekorra ja loodustoa rekonstrueerimine 1059574.- 938796.- 2010-2011
LEADER-meede Jalgrattaretke ja jalgsimatkade korraldamine 766.36 € 689.72 € 30.04.2011-

30.11.2011

LEADER-meede Koduloo- ja loodustoa elektroonilise aparatuuri soetamine 3664.30 € 3294.87 € 01.07.2011-

30.11.2011

Finantsjuhtimine
TOETUSED JA OMAVAHENDID

MTÜ Neeruti Selts ei oma kinnisvara. Kadrina Vallavalitsus rendib seltsile pinda Pargi tn 3 Kadrina alevikus. Seltsil on õigus ja vahendid (PRIA ja Kadrina Vallavalitsuse rahaline toetus) rekontrueerida hooneosa seltsi edasiseks tegevuseks (loodustuba).
Kadrina Vallavalitsus toetab seltsi tegevust läbi eelarvete. Aastatel 2004-2009 oli tegevustoetus 20000 EEK aastas. Alates aastast 2010 on toetus 15000 EEK aastas, 2011 vastavalt 958,67 eurot. Toetus teeb seltsil võimalikuks osta raamatupidamisteenust ning telefoni- ja postisideteenust.
Kadrina Vallavalitsus on toetanud sihttoetusega läbi eelarvete seltsimaja Pargi tn 3 rekonstrueerimise projekte, sh ka pangalaenude intresside tasumist.
Täiendavalt on rahalist toetust saanud siseprojektid KEVADPÄEV LOODUSES, HUVIREIS, PIKK LOODUSRETK ja lisaks jõulukoosviibimine läbi Kadrina vallavolikogu kultuurikomisjoni eelarve. Aastatel 2004-2009 oli toetus kokku à 10000 EEK. 2010. aastal oli summa kokkuhoiumeetmete rakendamise tulemusena poole väiksem.
Selts on saanud rahalist ja esemelist toetust annetustena eraisikutelt.
Seltsi raamatupidamistoimingud on kulupõhised. Seltsi omavahendite teenimine on toimunud läbi loodusretkejuhi teenuse pakkumise 20% iga loodusretkejuhi arve pealt. Loodusretkejuhi teenuse pakkuja(te)ga (FIE) on sõlmitud vastavad lepingud. Teenuse tariif oli 150 EEK, alates 2011. aastast 10 € ühe tunni eest.
Toimetiste sarja A-5 trükise hind oli 10 EEK, alates 2011. aastast 1 €. Kirjastustegevuse tulud kasutatakse uute trükiste tootmiseks (koopiateenus). Suuremahulise trükise KADRINA KIHELKOND LÄBI AEGADE müügitulu jaotamise kohta autoriga kehtib vastav leping. Müügitulu kasutatakse kirjastustegevuseks.
Aastatel 2004-2007 oli kalmuhooldusteenuse pakkumise teenuse tulu lepinguliselt 20% arve pealt, mille kohta kehtis teenuse pakkujaga (FIE) vastav leping. Alates 2008. aastast delegeeris selts teenuse pakkumise FIE-le, kes on ühtlasi seltsi liige.
Seltsi liikmetele kehtis liikmemaksu tasumiseks statuut eesti kroonides kuni 2010. aasta lõpuni. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist kehtivad uued maksumäärad ja teenuste tariifid eurodes.
Juhatuse otsus (protokoll 105 09.08.2010) tühistab tariifid eesti kroonides ja kehtestab uued tariifid eurodes.

Liikmemaksustatuut
Makseperiood: üks aasta = 1. jaanuar – 31. detsember
Parim makseaeg: enne 30. septembrit
Aastamaksu määr: 6 €
Maksesoodustused: pensionär = pool maksumäära = 3 €
perekond = üks maksumäär = 6 €
Makseviis: sularahas kogumislehe alusel või
ülekandena kontole nr 221019568422 Swedbank

Sama otsusega kehtivad tariifid:
loodusretkejuhi teenus 1 tund = 10 €
osalustasu seltsi liikmele = 1,5 €
osalustasu mitte seltsi liikmele = 2 €
osalustasu pikal retkel ja huvireisil = 10 €
trükiste müük sari A-5 = 1 €
raamat KADRINA KIHELKOND LÄBI AEGADE
(saadaval Kadrina raamatukogus) = 10 €

Tegevused
ALGUSAASTATE TEGEVUSED

Rida tegevusi olid määravaks seltsi alaliste tegevuste – siseprojektide – edasiseks kulgemiseks:

2001 Esimene ühine jõuluõhtu, millest kujuneb traditsioon;

Toimetiste sarja A-5 algus – 4 vihiku ilmumine;

2002 Esimene loodusretkejuhtide koolitus;

Eesti Maaturismi ja Eesti Loodusfondi esindajad külas;

Kadrina kalmistumüüri taastamise idee algus annetuste kogumise ja pidude/laatade/ heategevuskontsertide korraldamise teel;

Looduse omnibuss ja Jaan Riis Kadrinas ning Neerutis;

Neeruti- ja loodusteemaliste meenete loomekonkurss;

17. septembril 1. aastapäeva konverents;

Ilmub 10 trükist toimetiste sarjas A-5.

2003 Külas Maaleht, ilmub ulatuslik kirjutis Maarius Suviste sulest;

Kuuseheki istutamine ühistööna Kadrina kalmistu lõunarajale;

KALEVIPOJA mammutetenduse Sadulamäel kaastegevused (suveniiride müük); Pärtlipäeva heategevuskontsert Neerutis Sadulamäel (Vello Jürna, Peeter Paemurru & Kadrina naiskoor Katrina);

Külaliikumise aktiivne organiseerimine ja nõustamine;

Siseprojekti PIKK LOODUSRETK esimene retk oktoobris (retk iga kuu 1. laupäeval);

Siseprojekti HUVIREIS esimene reis septembris (reis 2 korda aastas);

2. aastapäeva konverents septembris;

Vallalehes KODUKANT hakkab ilmuma rubriik Neeruti Seltsi veerud;

Ilmub 11 trükist toimetiste sarjas A-5.

2004 Kodulehekülje avamine internetis alates maikuust;

Kadrina kalmistu müüri taastamistööde I järgu algus ja edukas lõpetamine;

Kiriku seinal mälestustahvlite avamine (lisamine) silmapaistvatele pastoritele;

Ilmub 5 trükist toimetiste sarjas A-5;

Kalmuhooldusteenuse ellukutsumine Kadrina kalmistul.

2005 Kalmistumüüri taastamise II järk;

Kadrina valla külade päev Läsnal;

Ilmub 4 trükist toimetiste sarjas A-5;

Tellitud loodusretkejuhi teenust 9 korda;

Siseprojekti KEVADPÄEV LOODUSES avaprojekt: sportlik-kultuuriline koolivaheaeg (Kadrina Keskkooli V kl õpilased).

2006 Kalmistumüüri taastamise III järk (Tapa tee äärne värav);

Korraldatakse loodusretkejuhtide koolitus KIK rahalisel toel;

Kadrina valla külaliidrite õppereis Lääne- ja Harjumaale MES rahalisel toel;

Ilmub 5 tükist toimetiste sarjas A-5;

Tellitud loodusretkejuhi teenust 7 kord;

Siseprojekt PIKK LOODUSRETK hakkab sisaldama 2 jalgrattaretke (kevadel, sügisel);

Üldkoosolek kinnitab arengukava 2007-2011.

Iga järgneva aasta tegevused ja eelarve kavandab juhatus hiljemalt eelneva aasta enne 1. septembrit, tingituna tegevustoetuse taotluse vallaeelarvesse esitamise tähtajast. Aasta tegevuste kava ja eelarve võtab vastu juhatus, kinnitab üldkoosolek. Seltsi raamatupidamisteenuse sisseost ja sidevahendite kasutamine (telefon, postiside, internet) sõltuvad täielikult vallavalitsuse rahalisest toetuses. Muu tegevus (siseprojektidja projektid struktuurfondidesse) on täielikult rajatud tasustamata vabatahtlikule tegevusele.

Tegevused
JÄTKUAASTATE TEGEVUSED

2007 Siseprojektid: PIKK LOODUSRETK 10 retke, sh 2 jalgrattaretke;

                       LÜHIRETK (Kultuurilooline Kadrina)10 retke;

                     LOODUSÕPITUBA 10 õpituba;

                       HUVIREIS 2 reisi;

                       KEVADPÄEV LOODUSES (Kadrina Keskkooli V kl õpilased);

Alo Põldmäe loodusfotode (Neeruti) näitusete sarja esimene kaheosaline näitus rahvamajas (Neeruti muusikalised puud ja Kalevipoeg);

Loodusretkejuhi teenus 18 gruppi;

Toimetiste sarjas A-5 ilmub 2 trükist;

Külaliikumise tegevuste lõpetamine ja üleandmine vastloodud Kadrina Valla Külade Ühendusele (KVKÜ);

Kalmuhoolduse teenuse pakkumise lõpetamine ja üleandmine FIE-le;

Kalmistumüüri taastamise projekti külmutamine kuni uute rahastamisvõimaluste ja -allikate leidmiseni.

2008 Siseprojektid: PIKK LOODUSRETK 12 retke, sh 2 jalgrattaretke;

                       LÜHIRETK 2 retke;

                     LOODUSÕPITUBA 3 õpituba;

                       HUVIREIS 2 reisi;

                       KEVADPÄEV LOODUSES (Kadrina Keskkooli V kl õpilased);

                     LOODUSTOA LOOMINE – uue projekti ellukutsumine ja loodustoa

                     kontseptsiooni vastuvõtmine (2 näitust raamatukogus);

Alo Põldmäe loodusfotode (Neeruti) näituste sarja teine näitus (Semiootiline Neeruti) rahvamajas, esimese ja teise näituse eksponeerimine Eestis 19 kohta;

Loodusretkejuhi teenus 19 gruppi;

Toimetiste sarjas A-5 ilmub 1 trükis;

Osalemine TV-3 saates HOMMIKUKÖÖK ja ETV saadetes OSOON ja JÄTKU LEIBA;

Maavanema tunnustus (Täiskasvanud Õppija Nädal) : aasta koolitaja ja aasta koolitussõbralikum organisatsioon.

2009 Siseprojektid: PIKK LOODUSRETK 10 retke (sh 2 jalgrattaretke);

                       LOODUSÕPITUBA 6 õpituba;

                       KEVADPÄEV LOODUSES (Kadrina Keskkooli V kl õpilased);

                     HUVIREIS 2 reisi;

                       LOODUSTOA LOOMINE – 2 näitust raamatukogus;

Alo Põldmäe loodusfotode (Neeruti) näituste sarja kolmas näitus (Neeruti kallistavad puud) näitus rahvamajas ja eelmiste näituste eksponeerimine Eestis 19 kohta ja 3 välisriiki;

Loodusretkejuhi teenus 14 gruppi;

Toimetiste sarjas A-5 ilmub 2 trükist;

Osalemine ETV saates LAULGE KAASA;

Seltsimajas infotoa valmimine – kordaseadmine ühistöö korras.

2010 LEADER-meetme toel projekt “ÕPIME JALGRATTARETKEL TUNDMA NAABERPIIRKONDA” KORRALDAMINE (Ida-Virumaal);

Siseprojektid: PIKK LOODUSRETK 9 retke (sh 2 jalgrattaretke);

                       LOODUSÕPITUBA 8 õpituba;

                       KEVADPÄEV LOODUSES (Kadrina Keskkooli V kl õpilased);

                     HUVIREIS 2 reisi;

                       LOODUSTOA LOOMINE – 2 näitust raamatukogus;

Alo Põldmäe loodusfotode (Neeruti) näituste sarja neljas näitus (Neeruti puuseened, -käsnad, -pahad, -muhud)) näitus rahvamajas, eelmiste näituste eksponeerimine Eestis 8 kohta ja 3 välisriiki;

Loodusretkejuhi teenus 10 gruppi.

2011 LEADER-meetme toel projektid:

EESTI VÄIKESAARTEGA TUTVUMINE (2 saart 2011, 3 saart 2012);

JALGRATTARETKE JA JALGSIMATKADE KORRALDAMINE;

KDULOO- JA LOODUSTOA ELEKTROONILISE APARATUURI SOETAMINE.

Siseprojektid: KEVADPÄEV LOODUSES (Kadrina KK 5. Klasside õpilased);

                       HUVIREIS 2 reisi;

                     PIKK LOODUSRETK 7 retke;

                     LOODUSTOA SEADMINE (korduv tegevus loodustoa kujundamisel);

                     LOODUSÕPITUBA 4 õpituba;

                     LOODUSTOA NÄITUS 1 näitus (PESAPUNUMISE AEG);

                   TEEME ÄRA 1 talgupäev;

                   ÜHISTÖÖ (korduv tegevus loodustoas ja looduses).

Loodusretkejuhi teenus gruppidele ja tellitud kohtumised/ühisüritused – 20 gruppi/korda.

Alo Põldmäe loodusfotode (Neeruti) näitused 6 kohas Eesti Vabariigis.

 

Kavandatud tegevustest võtavad aktiivselt osa seltsi liikmed ja loodushuvilised mitteliikmed. Kõik tegevused on dokumenteeritud. Siseprojekti dokumendid on: osalejate nimekiri, osalustasude kogumise raamatupidamisõiend, eelarve, kuluarvete koond.
Retkedel/õpitubades osalejate koguarvud eelnevatel aastatel: 2008 – 612, 2009 – 799, 2010 – 534. Neile lisanduvad näituste külastajad, kellest suur osa on teinud sissekande näituste külalisraamatusse.
Tegevused
LOODUSTOA KONTSEPTSIOON

Seltsimaja asukohaga Pargi tänav 3 Kadrinas rekonstrueerimise tulemusena valmiv loodustuba seadis juhatusele eesmärgi olla valmis ellu kutsuma avalikuks kasutamiseks loodustuba kui ruum ja kui tegevused. Esikohal on loodushariduslik tegevus, eriti Kadrina Keskkooli õpilastele.
Arutelu tulemusena võeti vastu nn loodustoa kontseptsioon (protokoll 64 05.06.2007). Loodustoa tunnuslauseks sai: LOODUSTUBA TOOB LOODUSE LÄHEMALE.

TOIMING SEISUKOHAD
LOOMISE AEG 2008 – sõltuvalt hoone rekonstrueerimise lõppemisest
VAHENDID Projektidest tõukefondidesse (PRIA jt)
KOHT Kadrina Pargi 3
NÕUDED

 

Turvatud, avalik-kättesaadav, remonditud, köetud, mööbliga sisustatud, arvuti digiseeritud materjalidele.
EESMÄRK

 

Pakkuda loodusteavet, -haridust, Kadrina valla looduskaunite kohtade teavet, säilitada ajaloolist loodusinfot.
SISALDAB

 

 

Teemaplokid (floora, fauna jm), teabekandjad (infotahvlid, fotod, näidised-herbaariumid jm), digiseeritud teave, Kadrina valla looduskaunite kohtade teave.
KASUTAMINE

 

Turistid, õpilased, õpetajad, loodushuvilised, loodusharidus, vaba aeg, üldkasutatav.
TÖÖTAMINE Alaline töötaja, vabatahtlikud (Neeruti Seltsi liikmed)
HALDAMINE

 

 

3-5liikmeline nõukogu eesmärgiga töötada välja kontseptsioon, arengusuunad, sidemete loomine teiste samalaadsete kohtadega, kasutamise- ja töötamise reeglistik jne.
INFO JA REKLAAM Reklaam/informatsioon Kodukandis, infovoldik, kasutamise/käitumise/võimaluste reeglistik jm.
TÄIENDAMINE Avalik üleskutse Kodukandis huvitavate loodust kajastavate eksponaatide ja muu materjali kogumiseks loodustoa sisustamiseks;

Püsiekspositsioonid, näitused

LOOMINE MTÜ Neeruti Selts liikmete kaasamine vabatahtlikkuse alusel.

Loodustoa loomise protsess on kulgenud aktiivselt. Rekonstrueerimise I järguna valmis nn infotuba. Loodustoa tegevusi alustati enne ruumi(de) valmimist. Kevadel ja sügisel koostati ja pandi üles näitused tunnuslause MIDA LOODUSEST LEIDA ON all koostööpartnerite (raamatukogu) pinnal. Soetatud on püsinäituste eksponaate: puidunäidised, taimedega värvitud villase lõnga näidiste kartoteek, Neeruti mka lehtpuude ja -pöösaste võrsete kogu, linnupesade kogu, looduserialade trükised jm.
Seltsi liikmed on oma panuse andnud sisustuse isetegemisel (töölauad, toolide värvimine) ja eksponaatide süsteemi loomisel loodustoas. Koostööpartnerite kingitused rikastavad püsiekspositsioone, näiteks jahimeestelt annetusena saadud kaavikud (pardid, faasanid, karupoeg jm).
LEADER-meetme rahalisel toel soetatakse esitlemise ja arhiveerimise elektrooniline aparatuur. See võimaldab kavandada avalikke loodushariduslikke õpitubasid ja teisi sellelaadseid üritusi.
Loodustuba kujuneb vaba aja keskuseks, kus alternatiivloodusharidusliku tegevuse läbi saavad aega veeta, teemaüritustest, koolitustest ja kohtumistest tuntud erialainimestega osa võtta ka õpilased. Hulk välislektoreid saavad pakkuda laialdast huvi äratavaid programme.

Tegevused
KOOSTÖÖPARTNERID JA KODULEHEKÜLG

Koostööpartnerina on Kadrina Vallavalitsus igati seltsi eksisteerimist ja tegevusi aktsepteerinud ning toetanud rahaliselt läbi eelarvete. Selts täidab valla administratiivalal lünka loodusturismi alal, kaasates selleks seltsi liikmeskonda, Keskonnakaitsehaldust ja kohalikke loodusturismiga tegelevaid väikeettevõtjaid. Neeruti Seltsi tegevused looduse vahendamisel juhinduvad ja on kooskõlas Kadrina Valla Arengukavaga ja Kadrina valla maine kujundamisega.
Koostööpartneritena on seltsi tegevustest osa võtnud nii majutajatena kui ka toitlustajatena Kadrina vallas tegutsevad väikeettevõtjad: Linnumäe Loodustalu ja Õnnela Külalistemaja Ohepalu looduskaitsealal; Kuusiku Loodustalu Viitna maastikukaitsealal; Pariisi Pühkeküla Neeruti maastikukaitsealal; Madi Puhketalu Jõetaguse külas. Viimane pakub sobivaid tingimusi ka loodusõpitubade läbiviimiseks (nt villase lõnga värvimine taimede abil).
Kadrina Saunaklubi hallatavas saunas on läbi viidud sptsiifiline märja keskkonna (märgviltimine) loodusõpituba.
Kadrina Vallaraamatukogu asukohaga Kadrina alevikus on võimaldanud oma pinnal eksponeerida loodustoa kevad- ja sügisnäitusi. Raamatukogu filiaalid on tegusad olnud trükiste müügi ja teabeleviku (kuulutused) osas. Raamatukogude kui rahvarikaste kohtade kaudu on publikurohkus ja -huvi kõige tulemuslikum. Seetõttu on igati otstarbekas näituste korraldamist raamatukogus jätkata.
Kadrina rahvamaja põhjaliku remondi käigus aastal 2005 kohandati fuajee seinad pildinäituste eksponeerimiseks. Seda võimalust asus selts kasutama. Kultuuriloolise Kadrina õpitoa osana oli üleval fotonäitus endisaegsetest Kadrina hoonetest. Alo Põldmäe loodusfotode 5 teemanäitust on leidnud arvuka vaatajaskonna. Näitusekülastajate rohkuse tagab rahvamaja hea asukoht ja maja külastava rahva suur hulk (taidlejaid ca 300).
Kadrina Keskkool on huvitatud seltsi poolt õpilatele pakutavast võimalusest osaleda siseprojektis KEVADPÄEV LOODUSES. Vaba aja sportlik-tervislikuks veetmiseks on õpilastele avatud kõik projektid (loodusretked, -õpitoad).
Kadrina vallaleht KODUKANT on kujunenud lokaalse ulatusega infoallikaks läbi rubriigi Neeruti Seltsi veerud alates 2003. aasta augustikuust. Lehe toimetaja seltsi liikmena ja tegevustest osavõtjana avaldab sageli ülevaateartikleid, mis seltsi tutvustamisel Kadrina valla elanike seas suurt tähtsust omab. Kroonikasse jääb ka ulatuslik fotopank toimunud üritustest.
Selts avas internetis kodulehekülje 2004. aasta maikuus. Selle peamine ülesanne on seltsi liikmeile ja avalikkusele info kiiresti kättesaadavaks tegemine (nt kuulutuste kalender). Toimub pidev materjalide lisamine. Püsiväärtusega on tegevuste kroonika jäädvustamine aastaaruannete näol. Lisaväärtustena on avalikkusele kättesaadav mitmesugune teave: koduuurija Eduard Leppiku isik ja tööde nimistud; Kadrina valla haldusalal asuvate looduskaunite kohtade lühiülevaated; toimetiste sarja A-5 tekstid jm. Viimased on kergesti kättesaadav ja väärtuslik materjal koolinoorsoole koduuurimuslikust aspektist.
Neeruti Selts on MTÜ Arenduskoda liige.

Kokkuvõte
ANALÜÜS

TEGEVUS TUGEVUSED NÕRKUSED
PIKK LOODUS-RETK Grupi optimaalne suurus; huvitatus (grupi ühtsus); õigesti valitud raskusaste (vastav osalejate tasemele); piisav eel-töö/teave; piisav ettevalmistus looduses viibimiseks ja esinevate raskuste ületamiseks (väsimine, jahtumine, märgumine); piisav kaasasolev varustus/toit; tasku-kohane osalustasu; hea ilm; eelregistreerimine. Grupi vale suurus (liiga suur/väike); osalejate eriarvamused; ebapiisav eeltöö/teave; osaleja(te) ebapiisav ettevalmistus looduses viibimiseks, esinevate raskuste ületamiseks (väsimine, jahtumine, märgumine); ebapiisav varustus, toiduvarude puudumine; ebareaalselt kõrge osalustasu; ebasobiv ilm (tuul, vihm).
HUVIREIS Osavõtjate huvitatus; muuseumide, mõisate ja muude vaatamisväärsuste teenuste pakkumise hea tase (giid) sobiva piletihinnaga; marsruudi ja ajalimiidi optimaalne pikkus; piisav eeltöö/teave; toitlustuse kättesaadavus; tasemel grupijuht; taskukohane osalustasu; hea ilm; eelregistreerimine. Osavõtjate huvipuudus; teenuste pak-kumise madal tase (giidi puudumine), kõrge piletihind; marsruudi ja ajali-miidi liigpikkus; ebapiisav eeltöö/tea-ve, toitlustuse puudumine; ebapädev grupi juhtimine; ebareaalne osalus-tasu; halb ilm.
LOODUS-ÕPITUBA Huvipakkuv teema (lektor); soodus läbiviimise koht/aeg ( loodustuba); optimaalne grupi suurus; heal tasemel abimaterjalid/teave; taskukohane osalustasu. Teema pealiskaudsus; ebapädevad lektor/abimaterjalid/teave; grupi üle-määrane suurus; ebareaalselt kõrge osalustasu; halvasti valitud asukoht; transport (kaugele sõit).
KEVAD-  PÄEV LOODUSES Kadrina Keskkooli toetus (erialaõpeta-jate heakskiit); õpilaste sobiv iga (V klass); õigesti valitud asukoht (mka või lka); huvitav giid ja tegevused; rahaline toetus (kultkomi eelarvest); madal osa-lustasu; arvestamine õpilaste huvide /vajadustega (eine); hea ilm; sobivad kohad (nt Kuusiku Loodustalu). Halb ilm; õpilaste distsiplineerimatus; ebapädev/halb organiseerimine; kõrge osalustasu; toetusraha (kultkom) vähesus/puudumine; transpordi kõrge hind.
NÄITUSED Väga sobivad eksponeerimispinnad /asukohad; head koostööpartnerid; tasuta külastus; huvipakkuv sisu.

 

Suletus puhkepäevadel;
KODU-    LUGU

Uus!

Osalejate huvi, asjatundlik teemakäsit-lus; tasemel abivahendid; reklaam;         madal osalustasu; lähedal toimumiskoht (loodustuba); sobiv toimumisaeg.

 

Ebapädev teemakäsitlus; ebapiisav teavitus/abimaterjalid; kõrge osalustasu.
LOODUS-TUBA Asukoht keskne, kerge kohale tulla; piisav ürituste teavitus/reklaam; tuntuse kasv; vastehitatud ruumi hubasus/soojus Alalise (palgalise) tööjõu puudumine.
ÜLDJUHTI-MINE 10 aasta kogemused; juhatuse liikmete /tegevusjuhtide asjatundlikkuse kasv; rahaline toetus (Kadrina vald, struktuur-fondid). Erimeelsused juhatuses; tegevusjuhti-de asjatundmatus; alalise/palgalise tööjõu (tegevjuhi) puudumine.
TEGEVUS VÕIMALUSED OHUD
PIKK LOODUS-RETK Viibimine paljudel erineva raskusastme-ga loodusradadel; võimete proovilepa-nek; looduse tundmaõppimine; sportlik-tervistav vabaaja veetmine.

 

Looduses esinevad ohud (vigastused, puugihammustused, märjakssaamine, külmetumine, ülekuumenemine jm); rahastamise puudumine; vabatahtlik-kuse puudumine.

 

HUVIREIS Suure hulga erinevate vaatamisväärsus-te/kohtade külastamine. Liikluses ette tulevad ohud, täiendava rahastamise puudumine.
LOODUS-ÕPITUBA Mitmekesise alternatiivloodushariduse võimaluste loomine läbi praktilise tegevuse; vaba aja veetmine. Distsiplineerimatus; maksejõuetus (kõrge eelarve).
KEVAD-   PÄEV LOODUSES Alternatiivloodusharidus õpilastele; väikeettevõtjate kaasamine. Distsiplineerimatus; kõrged teenuste hinnad (transport); huvipuudus kooli poolt; rahastamise puudumine.
NÄITUSED Amatöörautorite eksponeerimisvõimalus  (fotod); loodushariduse täiendosa (loodustoa näitused). Koostööpartnerite (raamatukogu, rah-vamaja) keeldumine koostööst; vaba-tahtlikkuse puudumine.
KODU-    LUGU

Uus!

Kohaliku koduloo eri tahkude süviti tundmaõppimine; õpilastele võimaluste ja täiendmaterjalide kättesaadavaks tegemine; ajaloohuviliste teadmiste pagasi suurendamine; kodulootoa eks-ponaatide fondi loomine. Asjast huvitatud vabatahtlike puudu-mine; ajapuudus; palgalise töötaja puudumine kodulootoa loomiseks.
LOODUS-TUBA Loodushariduslike avatud ürituste korraldamine; huviharidusliku vaba aja (noored) veetmise võimalus. Alalise palgalise töötaja puudumine; hoone valdaja (Kadrina vald) otsuse muutus ruumide kasutamise üle.
ÜLDJUHTI-MINE Vabatahtlike tegevusjuhtide eneseteos-tus; oskuste rakendamine. Juhatuse passiivsus; ajanappus; palgalise töötaja puudumine; rahastamisallikate puudumine.

Kokkuvõte
VISIOON

Selts jätkab alaliste tegevuste kavandamist ja läbiviimist. Kavandamise aluseks on osavõtjate huvivaldkonnad. Nii siseprojektid (rahastamine omavahenditest – osalustasud – ja kultuurikomisjoni eelarvest) kui ka struktuurfondide poolt toetatavad projektid jätkavad seltsi põhikirjaliste eesmärkide elluviimist. Kõik tegevused on suunatud vaba aja tervislik-sportlikule veetmisele (eriti noored) ja alternatiivhariduslikule aspektile. Kõiki tegevusi käivitavaks jõuks on endiselt juhatuse (tegevusjuhtide) vaba tahe tegelda huvi korras oma vabast ajast isiklikku kasu saamata.
Alaliselt loodushariduslikku tegevust – loodusõpitoad jms – alustav ja jätkav loodustuba vajab alalist palgalist töötajat.
Ajalootoa loomiseks on samuti vaja alalist töötajat. Juhuaegadel tegelemine ei kindlusta seatud eesmärkide saavutamist.

PROJEKT TEMAATIKA KASU-       SAAJAD RAHASTA-  MINE
PIKK LOODUS-RETK Õppe-loodusrajad, loodustoad, loodusmajad, vaatetornid mitmel pool Eesti loodus- ja maastikukaitsealadel;

retked siseveekogudel (paadi, kanuu, süsta);

retked sisemerel (saared ja väikesaared);

retked jalgratastel (kombineeritult ühistranspordiga – rong);

talguretked Kadrina valla administratiivalal;

ekstreemretked (eriti noortele);

põnevust pakkuvad jälitus- ja aardejahiretked.

Seltsi liikmed

loodushuvilised

Osalustasud

Kult. komi eelarvest

LOODUS-ÕPI-    TUBA

ja   näitused

Spetsiifilised loodusteemad (floora, fauna jm);

loodushoid, -säästmine ja -kaitsealad;

roheline maailmavaade ja energia;

loodusandide ärakasutamine (värvimine jm);

loodusinfo laiast maailmast;

looduses leiduv eriline ja kummaline;

ohustatud loodus (liigid) – punane raamat.

Seltsi liikmed loodushuvilised Osalustasud
HUVI-  REIS Eesti mõisad;

Eesti muuseumid;

Eesti pärandkultuuri paigad.

Seltsi liikmed

Loodus- ja kultuurihuvilised

Osalustasud

Kult. komi eelarvest

KEVAD-PÄEV LOODU-SES Kadrina valla administratiivalal asuvad maastiku- ja looduskaitsealad;

floora ja fauna tundmaõppimine;

loodusharidus (käitumine, hoidmine, säästev tarbimine) .

Kadrina Keskkooli V klasside õpilased Osalustasud

Kult. komi eelarvest

KODU-LUGU

Ja

AJALOO-TUBA

uus

Kadrina alevik (tööstus, valitsemine, kultuur, isetegevus, haridus jm);

Kadrina kihelkonna külad;

Kadrina kihelkonna mõisad;

Kadrina EELK Katarina kogudus;

Undla vald (valitsemine, vallavanemad);

Silmapaistvaid isikud kohalikust ajaloost.

Seltsi liikmed

ajaloohuvilised

Osalustasud
ÜLD-JUHTI-MINE MTÜ Neeruti Selts kõik tegevused; finantsjuhtimine; projektide juhtimine Seltsi liikmed tegevustes osalevad mitteliikmed

Valla mainekujundus

Kadrina vallaeelarve

struktuurfondid

Eelmine arengukava

Kinnitatud üldkoosoleku poolt 15.09.2006 protokoll nr 54
Täiendatud (Loodustoa kontseptsioon lk 6) üldkoosoleku poolt 27.93.2009 protokoll nr 87

Käesolev arengukava

Kinnitatud üldkoosoleku poolt 16.09.2011 protokoll nr 121.